Linux koolidesse ja kokkuhoid

 

Ehh… kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest: üks hea tuttav helistas mulle pea aasta tagasi ja küsis: „Sa oled rääkinud varem sellest Microsofti tarkvara hinnatõusust koolidele ja öelnud, et Sina tehnikumis said hinna hoopis odavamaks. Räägi veel üks kord.“ Ja nii me rääkisime, kas tema või minu kulul, seda enam ei mäleta, aga mäletan, et rääkisime pikalt. Selgus, et ühte majja olid kogunenud Tallinna Haridusameti esindajad ja vaba tarkvara entusiastid, arutama, et mis nüüd tegema peaks, hind läheb kallimaks ja Windows XP sureb.

 

Nüüd on sellel grupil õige vastus teada, arvutused tellitud, pilootprogramm töös. Võib-olla on neil õigus ja võimalik, et tagasiteed ei ole ja see "niikuinii kõikide tulevik". Kuid lähen siiski korraks veel tagasi selle telefonivestluse juurde.

Millest me siis rääkisime?

Rääkisime sellest, et milleks arvutid koolides on. Rääkisime sellest, mida tähendab IT-süsteemide haldus. Rääkisime miks ja mille põhjal ma IT-juhina soovitasin koolil Microsofti tarkvaraga jätkata. Rääkisime Linuxist ja sellest, et ka seda on võimalik hallata. Rääkisime puuvilja firmast ja tema toimetamisest. Rääkisime maailmapildist ja usust, usust paremasse tulevikku, ühest Jumalast ja jumalate paljususest.

Kui mind teada ja tunda, siis võiks arvata, et see vestlus oli midagi sellist: „Lollid raisk, nii ei saa ja ei tehta. Ise teavad, aga Kõigevägevam näeb ja karistab /../“. Kallid lugejad ja, ehk isegi, kaasamõtlejad, nüüd pean teid kurvastama. Minu esimene kommentaar oli midagi sellist: „Super, loodan et sellele projektijuhile tuleb riiklik konkurss. Kui tuleb, siis kindlasti kandideerin, see pea igavene töö. Esimesed viis aastat lähme Linuxile üle, järgmised viis aastat lähme Linuxilt üle.“ Võimalik, et eksisin siis ja see poleks esimene kord mul eksida. Igal juhul oleks see projektijuhtimise mõttes põnev ja rikastav kogemus.

Riikliku konkurssi projektijuhi kohale ei ole mul silma hakanud, küll hakkas üks artikkel. Ja see artikkel tõi Eesti Päevalehele uue digilehe tarbija. Tasuline kirjatükk oli. Ja ei olnud mu eurot see kahjuks siiski väärt: mitte et teema oleks olnud halb, lihtsalt tasulisest osast ei selgunud midagi uut. Windowsi ja Microsofti litsentsid maksavad, maksavad jah. Kui nende eest ei maksa… saab (olenevalt retoorikast ka peab) selle raha mujale panna.

Tallinn säästaks Linuxiga 700 000 eurot

Nii kõlas see pealkiri, mis mu internetipanga rauad avas. Lootsin leida ka viite tunnustatud ettevõtte analüüsiraportile, aga kahjuks ei leidnud. Kui kellelgi on ligipääs sellele dokumendile ja ka selle jagamiseks õigus, siis ole nii kena ja palun potsata see ka minu postkasti.

Asjast: nagu juba eelnevalt mainitud ei pea just olema Sherlock, see ilmakuulus raamatutegelane, et aimata: kui millegi eest raha küsitakse siis… leidub viise seda mitte teha. Toome siinkohal ühe näite: minu lõuna maksab enamasti x hulk raha, kui ma nüüd leian hea tuttava kelle juures lõunal käia nii y korda, siis on mul lõuna tasuta ja ma saan säästa x korda y raha. Olenevalt x-st ja y-st on seda palju. Tõsiasi, et see hää tuttav selle eest maksab, ei pruugi mind ju segada.

Tegelikult oleks ikkagi põnev teada, kuidas see summa leiti, sest kiirelt arvutusi tehes leidsin, et minu pealkiri artiklile oleks olnud: "Tallinn säästaks Linuxiga pea miljon eurot". Vähemalt ümmargune number.

Miks ma jauran?

Aa, point. Vägisi kipub olema nii, et tahaks öelda läbi lillede. Ja nii ma pöördungi tagasi selle telefonivestluse juurde, mida ma alul meenutasin. Nii ütlesingi ma oma heale tuttavale, et ütle, kes on need, kes arutavad ja ma ütlen Sulle tulemuse, mida Sa isegi ilmselt aimad. Ja kui inimesed juba arutavad, siis on mõistusehäälel kerge hääletuks jääda.  

Näiteks: kui valida mind sellist asja nõustama või analüüsima, siis nii 75% tõenäosusega on tulemuseks Microsoft. Põhjendused: õppekeskkonna paindlikkus, tööturu vajadused, tööjõukulud, halduskulud, kasutu tööaeg (kui inimene oma tööd ei saa teha), garanteeritud tugiteenus ja teenusekvaliteet. Kui mõni tõsine vaba tarkvara entusiast, siis on tulemuseks 98% tõenäosusega vaba tarkvara. Põhjendused: tasuta, „tohutud võimalused“, kokkuhoid ja saab teha Eesti asja. Hingega uskujad on hea nõuandjad, tulemus on teada, üks Jumal valitakse välja.

Miks nii öelda ei saa? Sest loll ei saa aru.

Linux ei ole tasuta, tal on oma kulud. Linux ei ole maailmas väga laialt kasutusel. Linuxi turuosa on lauaarvutites on erinevatel hinnangutel 2-5%. Kas Linux on halb? Üldse mitte. Kas Linux siis ei tööta? Töötab. Milles siis asi? Seda kasutatakse vähe. Miks? Erinevad põhjused, kuid isiklikult tooksin välja järgnevad: ühilduvusprobleemid nii erineva riistvara osas kui ka ühilduvate ärirakenduste vähesus, erinevate distributsioonide omavaheline konkurents (mis kaudselt tipneb teatud juhtudel ühilduvusprobleemidega), garanteeritud tugiteenused on tasulised (kuid üldiselt ärikasutajale meeldivad garanteeritud asjad, ehk see, kui keegi vastutab), suhteline halduskeerukus ja … Windowsita riistvara on kallim.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida.

Miks ainult Linuxil põhinev kooli IT-süsteem on halb?

Kui usuõpetuse tunnis rääkida vaid piiblist ja kristlusest, siis see ei ole tänapäevases maailmas kohane. Kui kehalise tunnis vaid korvpalli mängida, siis tundub, et kõike justkui saab (joosta, hüpata, jne), kuid spordist võib jääda veidi kummaline arusaam. Kui võõrkeelena õppida vaid inglise keelt, jääb suur osa maailmast kättesaamatuks.

Kui arvutiga kokku puutudes on koolis vaid Linux ja LibreOffice, siis pärismaailm võib olla üks kole paik. Kui arvutiga kokku puutudes on koolis vaid Windows ja Microsoft Office, siis… maailmapilt on vast sama lai, kui sellel, kes vaid korvpalli spordiks peab. Seega peab koolis olema arvutitunnis oma koht nii Linuxil kui ka Windowsil, nii Libre kui päris-Office-l (ei saanud nüüd seda torget küll tegemata jätta) ja ka näoraamatul, säutsumisel, veebi-misiganes-ofiice-l. Maailmapildi peab saama. Ja IT-maailmapildis on Microsoftil oma koht.

Kvaliteedi küsimus: me võime jätta tegemata katsed ja füüsikat raamatust õppida. Me võime jätta ostmata dressid ja kehalises kasvatuses referaate treida (kuulsatest jooksjatest, pärast dokk-filmi vaatamist; minu poolt isiklikult läbi käidud tee). Me võime emakeelt õppida nii, et ilusa diktsiooniga inimene räägib ilusas emakeeles mida ta raamatutest mäletab ja nii saame õpikud, raamatud ostmata jätta. Me võime Microsofti tarkvarast koolidest loobuda ja kuus, või enamgi, aastat vanu arvuteid kasutada. Kokkuhoiukohti on meeletult.

Igaks juhuks maini siinkohal siiski, et ükski eelmainitud kokkuhoiukohtadest ei tundu mulle isiklikult tervemõistuslik. Pagan teab, inimese võimet sarkasmi mõista olen viimaste kuude jooksul liigagi palju kordi ülehinnanud.

Rahast

Aga rahast. Kui nüüd lähtuda tõsiasjast, et vähemalt minu jaoks on Microsofti tarkvara kasutamisest loobumine õppijate suhtes kuritegelik. (Nii nagu on kuritegelik ka õppetöös Apple toodangu ja Linuxi kasutamisest loobumine.) Siis tuleb veel korra arvutada, palju on kokkuhoid siis kui me Linuxi ja Windowsi samaaegse kasutamise mitmik-alglaadimise läbi lahendame või Windowsi virtuaalmasinasse ära legaliseerime. Kui suur on see inimeste hulk, keda me selle kõige haldamiseks vajame? Kui suur on raisatud tunniaeg, mis kulub väga vanade arvutite käivitamisele. Kui klassis on mittetöötavaid arvuteid, palju õpivad need õpilased kellele töötavat arvutit selleks tunniks lihtsalt ei jätkunud? Need on küsimused, mis vastuseid vajavad. Enam nii mitte lihtne arvutuskäik.

Kuid ühe sellise arvutuse järel soovitasin ma ühel koolil valida alusplatvormiks Microsofti tarkvara, võimaldada õppijatele administraatori õigused, uuendada arvutipark ja tagada korralik tarkvara paigalduslahendus. Matemaatika, see ilus arvude maailm.

Igal juhul soovin edu kõigile tegijatele ja toimetajatele, kes Haridusameti pilootprogrammiga kuidagigi seotud on. Kainet meelt ja mõttetarkust. Siinjuures sügav kummardus kõigile neile entusiastidele, kes oma vaba aega tehniliste takistuste ületamiseks investeerivad. Ja palun õiglast kättemaksu kõigile neile, kes oma pisikesi OÜ-si selle projektiga nuumata püüavad.

Märkus: pildi allikas http://www.zoomdigital.com.br/

Klattimine 1 – SCCM 2012 SP1 ja Windows 8.1

Ehh… ma võiksin nüüd ju öelda, et sellel ajal kui ma sellest rääkisin, oligi maailm teistsugune, et mulle oli juba luisatud ja nii edasi ja nii edasi. Ütlen hoopis, et nii nagu ma hoiatasin nii ka läks: ma valetasin.

Lugu nimelt selles, et TechDay-l sai kõva ja selge häälega öeldud, et System Center Configuration Manager 2012 SP1 abil Windows 8.1 paigaldus võimalik ei ole, tuleb SCCM-i uut versiooni kasutada. Nüüd on selgunud, et see siiski on võimalik, tikitades, aga siiski. Nimelt toetab SCCM 2012 SP1 pärast Cumulative Update 3 paigaldamist ka Windows 8.1 haldamist ja ka paigaldamist. Nii ongi, kuid samas on siin ka mõningaid konkse.

Konksud seisnevad nimelt selles, et Windows 8.1 vähese puutega või puuteta paigalduseks vajalikud paigalduse tööriistad pakendatud Windows Assessment and Deployment Kit (ADK) 8.1 versiooni. Need tööriistad teevad aga SCCM SP1-e operatsioonisüsteemi paigalduse katki. Ümbernurga-lahenduseks on siinkohal see, et ADK 8.1 on võimalik paigaldada mõnda teise arvutisse, luua selle abil alglaadimiseks vajalik fail (Windows PE 5 alglaadimise kujutisfail) ja lisada see siis SCCM-i. Laias laastus ongi see kõik, kuid nagu ikka tuleb nipet-näpet kohendada lisaks.

Huvilised leiavad juhendi siit: bit.ly/1hWy77B

 

IE 10 lõppversioon Windows-7 jaoks

Ehh… kuuldused Windows 7-me surmast on kindlasti liialdatud, tegemist on siiski täiesti elujõulise ja kaasaegse operatsioonisüsteemiga. Otsekui kinnituseks sellele on Microsoft kaks päeva tagasi teinud kasutajatele kättesaadavaks ka Internet Explorer 10 lõppversiooni Windows 7 operatsioonisüsteemile. ie10

Internet Explorer 10 on hetkel kõige uuem, kiirem (no ja nii edasi ja edasi) Microsofti toodetud brauser, mis ilmavalgust näinud koos Windows 8 operatsioonisüsteemiga. Kiita on saanud see toode mitte ainult Microsofti-kogukonna liikmete poolt, vaid ka mitmete sõltumatute ajakirjanike ja asjatundjate suu ja kirjatükkide vahendusel. Huvitaval kombel on brauseri toote puhul tunda hoopis seda, et Microsoft põrub talle ootamatus valdkonnas: turunduses! Kuidas muidu selgitada müügilauset “The Browser You Loved To Hate”?

Tasub proovimist!

Windows 7 x64 versioonidele sobiva IE10 allalaadimislink: http://bit.ly/IE10W7x64

Windows 7 x86 versioonidele sobiva IE10 allalaadimislink: http://bit.ly/IE10W7x86

Pool aastat Windows 8 kasutamiskogemust

 

win8Eestis on üks kool, mis on juba pool aastat tagasi võtnud kasutusele Windows 8 operatsioonisüsteemi peamise operatsioonisüsteemina. Nüüd on paras aeg teha vahekokkuvõte ja jagada oma kogemust ka teistega.

Tallinna Polütehnikum on üks vanimaid ja suurimaid tehnilise suunitlusega kutseõppeasutusi Eestis, kus õpib peaaegu poolteist tuhat õpilast ja kursuslast. Koos õpilaste, õpetajate ja muu teenindava personaliga on majas kokku ligikaudu 2000 kasutajat, kelle käsutuses on umbes 500 arvutit. Kõige muu kõrval teeb selle kooli eriliseks asjaolu, et eelmise aasta augustist on enamikes kasutusel olevatel arvutitel operatsioonisüsteemiks Windows 8. Ilmselt oli see paigaldusprojekt sellel ajal Eesti suurim Windows 8 paigaldus nii-öelda tootmiskeskkonda ning võimalik, et on seda veel isegi täna.

Miks me seda tegime?

Üks Tallinna Polütehnikumi eesmärke on olla Eesti juhtivaks kutseõppeasutuseks IT-valdkonnas, seega teenis see uue tehnoloogia varajane kasutuselevõtt meie üldisemaid eesmärke. Teisalt on olemas ka tehnilised ja praktilisemad põhjendused. Esiteks on meie IT-meeskond väike (sisuliselt kaks inimest) ja Windows 8 võimaldab lihtsamini ja efektiivsemalt IT-haldust teostada. Teiseks on nüüd Hyper-V virtualiseerimine toetatud ka Windowsi töölauaversioonis, varasemalt oli vaja selle tehnoloogia kasutamiseks arvutiklassidesse paigaldada Windowsi serveriversioon. Kolmandaks on koolis õpetatavatel erialadel ka programmeerimise moodul ja nüüd on selle raames võimalik hakata õpetama ka Windowsi poerakenduste loomist. Õpilastel on võimalik neid rakendusi ise kasutada ja seeläbi ka paremini mõista seda, millised on nendele rakendustele esitatavad nõuded.

Kui see kõik nüüd lühidalt kokku võtta, eesmärke oli kaks: madalad halduskulud ja paindlikum keskkond kasutajatele. Etteruttavalt võib öelda, et selle me ka saavutasime.

Kuidas kõik tegelikult toimus?

Ajaraam selle ülemineku teostamiseks oli tegelikult karm: ligipääs Windows 8 tootele anti meile 15. augusti õhtul ja 27. augustil pidi algama õppetöö. Seega oli meil vähem kui nädal selle projekti teostamiseks, sest õpetajatele pidi jääma ka võimalus uue operatsioonisüsteemiga tutvumiseks. Kui selles ajaraamis ei oleks paigaldus õnnestunud, siis oleksime pidanud kogu projekti vähemalt talvise koolivaheajani edasi lükkama.

WP_001566Viis päeva testimist ning mõningase üllatusena tundus kõik töötavat. Seega oli kooli IT-meeskond valmis 21. augusti hommikul valmis alustama uue Windowsi paigaldust ja me tegime seda. Mis on Microsofti enda poolt pakutavate paigaldusvahendite tegelik võimekus, tuli meilegi üllatusena: vähem kui kaheksa tunniga oli paigaldatud Windows 8 enam kui kahesajale arvutile. Esimeses järjekorras paigaldati uus operatsioonisüsteem arvutiklassidesse, loenguruumidesse ja muudele avalikus kasutuses olevatele arvutitele.

Töötajate personaalsed töökohad migreeriti kuuajalisel perioodil selliselt, et igal kasutajal oli võimalik soovi korral saada kuni tunniajaline personaalne koolitus. Lisaks sellele toimus ka kolm tunnist lühikoolitust, kus kasutajatele tutvustati Windows 8 kasutajaliidest ning uusi kasutusvõimalusi. Tuleb öelda, et IT-meeskonna kartus kasutajate reaktsiooni osas oli mõnevõrra isegi ülepingutatud ning enamasti seda tunnist personaalkoolituse võimalust isegi ei kasutanud.

Kogu selle protsessi taustaks oli tegelikult ka teadmine, et vajadusel on meil tagasitee olemas. Kuna Windows 8 paigaldamiseks kasutatud vahendid võimaldavad ka paigaldada Windows 7 operatsioonisüsteemi, siis oli vajadusel paari päevaga võimalik varasem olukord taastada ning võtta uuesti kasutusele Windows 7.

Probleemid?

Kui kogu paigalduse protsess oli probleemivaba, siis tegelikult võtsime me täiesti teadlikult ühe riski. Nimelt oli Microsoft teatanud, et nende enda System Center Configuration Manager (SCCM) versioon 2012 RTM ei ole ühilduv uue operatsioonisüsteemiga. Paraku oli see lahendus kasutusel, kuid esmane testimine suuri probleeme esile ei toonud. Niisiis otsustasime siiski jätkata. Võetud risk realiseerus siiski mõne nädala jooksul ja osadel tööjaamadel läks SCCM klientrakendus katki ning seeläbi kaotasime nende tööjaamade peal riist- ja tarkvara raporteerimise võimaluse. Probleem on tänaseks päevaks lahenduse leidnud, sest detsembris muutus meile kasutatavaks SCCM 2012 SP1, mis on Windows 8-ga ühilduv.

Windows 8-s on tegelikult halduse osas tehtud üsna suuri muudatusi ning arvestama peab sellega, et mõned varasemad mittestandardsed halduslahendused ei pruugi enam töötada. Meil endal küll sellised probleeme ei olnud, kuid samas on testimine näidanud, et nii mõnedki varasemalt teadaolevalt töötanud „ümbernurga-lahendused“ ei pruugi enam toimida. Üheks selliseks lahenduseks on näiteks keerukamad Powershellis realiseeritud võrguketaste haakimise skriptid.

Kui on soov paigaldada operatsioonsüsteemi paigalduse käigus ka rakendused, siis tuleb arvestada sellega, et paljude rakenduste puuteta paigalduseks vajalikud vastusefailid on operatsioonisüsteemist sõltuvad. Seega võib juhtuda, et neid faile tuleb täiendada või need sootuks uuesti genereerida. Meie näite puhul tuli muuta näiteks Microsoft Office, Visual Studio ja AutoCad-i paigalduseks vajalike faile.

Järeldused ja kogemus

Täna on Windows 8 kasutusevõtuks kindlasti valmis ja seda peljata pole mõtet. Kuid paigaldusele või migreerimisele eelneva testimise tähtsust ei tohiks siiski alahinnata. Seda eelkõige juhul, kui on kasutusel mõni keerukam haldus- või turvalahendus, sellisel juhul tuleks väga täpselt järgida tootja dokumentatsiooni ja suuniseid. Tuleb veenduda, et kõik mitte ainult ei näi töötavat, vaid ka töötab! Omaette tasuks hoolega analüüsida, kas selle lahenduse vajalikkus Windows 8 kasutuselevõtuga hoopis ära ei kao.

WP_000182Windows 8 puhul on näiteks viiruskaitse tarkvara juba sisseehitatud. Keskhalduse võimekuse saamiseks peab küll kasutusel olema SCCM või Windows Intune, kuid kui senine lahendus oli ilma keskhalduseta, siis tasub ju uurida ja kaaluda, kas pole otstarbekas vanast lahendusest üldse loobuda. Samuti sisaldub Windows 8 Pro-versioonist alates võimalus kasutada BitLocker kettakrüpteerimise tehnoloogiat. Siingi võib olla juba Windowsis sisalduv piisav.

Lisaks kõigele, mis oli oodatav, andis see suur paigaldusprojekt meile veel ühe mõnevõrra ootamatu kogemuse. Nimelt tuli selle projekti käigus välja väga palju kitsaskohti nii meie taristu disainis kui ka sisemistes protsessides. Üks ja teine seadistusviga, mida paigalduse käigus tehti, pudelikaelad arvutivõrgus, jne. Need puudused oleks võinud märkamatuks jääda, kuid nüüd on need teada ja paljuski ka lahendatud.

Mis tuli üllatusena, oli täna Microsofti poolt pakutavate paigaldusvahendite võimekus. Sellises mahus, nii kiiresti ja tõrgeteta: seni oli seda küll turundusmaterjalidest olnud võimalik lugeda, kuid seda reaalsuses näha oli siiski üllatav. Kõigele lisaks tuleb rõhutada, et need vahendid on enamikus tasuta kättesaadavad.

Kokkuvõtteks võib vast öelda, et selle projektiga saavutasime me kõik selle, mis eesmärgiks sai seatud: haldustegevused on lihtsustunud ning õppekeskkond paindlikum. Suuri muudatusi olemasolevas taristus teha ei olnud vaja. Kasutajate koolitus on vajalik eelkõige meelestatuse muutmiseks, sest tegelikkuses on uus Windowsi versioon eelkäijatega sarnane ja kasutajad harjuvad kiiresti.

Windows To Go – Windows sinu taskus

WTG

Ehh… nüüd läks kahjuks küll veidi tagurpidi, kuid ilmselt on siinkohal mõistlik lühidalt rääkida mis on Windows To Go. Olen sellest küll varem juba juttu teinud, kuid elu on näidanud, et enamasti ei tee kordamine paha.

Windows To Go on lühidalt öeldes just see, mis postituse pealkirjas juba öeldud: Windows sinu taskus :)Kui nüüd mõnevõrra tõsisemas toonis rääkida, siis senini (kuni Windows 8 tulekuni) ei olnud toetatud Windowsi käitamine USB mäluseadmelt. Nüüd on ja selle lahenduse nimi ongi Windows To Go.

Windows To Go loomine ei ole olnud nii lihtne, kui see esmapilgul võib tunduda, selleks tehti Windowsis märkimisväärseid muudatusi. Siinkohal tuleb mul olla ka lõpuni aus ja öelda, et ilmselt ei olnud senini ei Microsoft, seadmete tehniline võimekus ja ka maailm selliseks lahenduseks valmis. Nüüd on ja ainus suurem küsimus, mis hetkel veel õhus, on see, kas kasutajate (ja nende juhtide) mõttemaailm ning maailmatunnetus ka selleks tehnoloogiaks valmis on.

Miks?

Olgu, tegelikult isegi kaks korda “Miks?”: miks see keeruline oli ja miks inimesed valmis ei peaks olema. Need kaks on omavahel mõnevõrra seotud. Esiteks see tehniline keerukus. Esmapilgul on kõik lihtne: lubame Windowsit paigaldada mälupulgale või välisele kõvakettale ja ongi kõik. Eee… mitte päris.

Mis saab aktiveerimisest? Teatavasti Windows aktiveerib end nii, et seob Microsofti aktiveerimisserveris riistavara konfiguratsiooni põhjal arvutatud kontrollsumma Windowsi tootevõtmega (mõnevõrra lihtsustatud selgitus, kuid üldjoontes käib see nii). Kui nüüd käitada seda Windowsi koopiat erineva riistvara peal, siis juhtub lihtsalt see, et aktiveerimisserverile “helistades” selgub, et riistvara kontrollsumma on olulisel määral muutunud ja Windows on korraga aktiveerimata. Sellest lähtuvalt peab olema võimalik eristada USB seadmetelt käitatavat Windowsi paigaldist ja “tavalist paigaldist”. See tuli lisada, olemasolevat mudelit muuta.

wtg2Oot-oot… erinevad arvutid, erinevad konfiguratsioonid, järelikult ka erinevad draiverid. Kõik, kes varasemate Windowsite haldamisega mingil kombel kokku on puutunud, ilmselt teavad, et osa seadmete draiveritest on Windowsi kõhus juba vaikimisi olemas, teised on võimalik hankida Windows uuendusteteenuse vahendusel ja kolmandate leidmiseks tuleb internetiavarustes hoolega jälitustegevusele keskenduda. Kui nüüd käitada Windowsi paigaldist riistvaral, millega see paigaldis pole varem kokku puutunud, siis tuleb kogu riistavara uuesti profileerida ja leida sobivad draiverid. Tuleb siinkohal tõdeda, et viimased paar versiooni Windowsist on sellega juba kenasti hakkama saanud, kuid päris paljudel juhtudel on õnnestumise eelduseks internetiühenduse olemasolu. Siin on kaks “aga”: selleks peab olema selles asukohas internetiühendus ja Windowsi paigaldises sobivad võrgukaardi draiverid. Mis saab siis kui ei ole ühte või teist? Enamasti lõppeb see Windowsi-kasutus siis ebameeldiva kasutuskogemusega ning süüdi on kes? Keskmine kasutaja ütleks ilmselt “Microsoft” ja halvemal juhul läheks ning kurdaks selle karjuva ülekohtu pärast veel esimesele ettejuhtuvale ajakirjanikule ka. Selle probleemi lahendus tundub ju samuti lihtne: paneme kõik teadaolevate seadmete draiverid Windowsi sisse ette ära, siis ei ole ju enam muret.

Paraku tuleb siinkohal öelda, et sellel lähenemisel oleks samuti mõningaid puuduseid. Esiteks on Windowsiga töötavaid ja ka toetatud seadmeid kuratlikult palju ja nii mõnigi draiveritootja on suutnud oma seadmete draiverid varustada ilusa, vilkuva, kui enamasti siiski suhteliselt kasutu kasutajaliidese (ja lisarakendustega). Seega on tootjate pakutavad draiverid üsna suured ja kolakad. Nii kasvaks kõigi teadaolevate draiverite lisamise korral Windowsi paigaldise maht kordades (ilmselt isegi sadades kordades). Tulemuseks ilmselt see, et mälupulga asemel peaks nö “liikuva” Windowsi kaasatassimiseks kasutama suuremat sorti kettamassiivi (ma jätan siinkohal mainimata, kes või mis oleks tavakasutaja jaoks selle jama põhjustaja). Lisaks oleks ilmselt üsna keeruline leida õnnelikku kasutajat, kes mõnekilose (mõnesaja eurose) sülearvuti asemel oleks nõus hankima endale mõnekümnetuhande euro väärtuses kettakasti ja tõstuki selle tarimiseks. Kõigele lisaks jääb veel uute ja teadmata seadmete draiverite probleem.

Microsofti lahendus sellele probleemile oli tegelikult kaunis elegantne ja lihtne- koostöös seadmete tootjatega loodi peamistele arvuti kasutamiseks vajalikele seadmete klass-draiverid. Need draiverid ei võimalda tihti küll tarbida seadmete kõiki võimalusi, vaid ainult peamisi võimekusi. Kuid see ongi eesmärk: tundmatu arvuti tundmatu võrgukaart tuntakse enamikel juhtudel ära ja saadakse tööle (ning kui selle võrgukaardi abil saab internetiühendust tarbida on võimalik leida ka täiendavaid draivereid). Selle tundmatu arvuti külge ühendatud pop printer oskab klass-draiveri abil toimetada küll vähem tegevusi, kui tootja draiverit kasutades, kui see vähemalt prindib. Ja nii edasi ja nii edasi.

Kaks ja kolm

Kui lugeja on kasutanud USB 2.0 mäluseadmeid, siis on ta ilmselt ka märganud, et selliste mäluseadmete kirjutamis- ja lugemiskiirus ei ole just … hõisata (halvimal juhul on need näitajad suurusjärgus mõni megabait sekundis). Kui võrrelda selliste seadmete näitajaid arvuti kõhus olevate kõvaketastega, siis on vahe kordades ja vahel ka sadades kordades. Seega oleks selliseid seadmeid Windowsi koduna kasutades ka Windowsi töökiirus… viisakalt väljendades talumatu. Siin on oluline just USB 3.0 tehnoloogia kasutuselevõtus ning selles valdkonnas on Microsoft teinud riistvaratootjatega jällegi tihedat koostööd.

wtg3 Nii on sertifitseeritud seadmete tehnilised parameetrid lähedased (ja teatud juhtudel ka ületavad) arvutite sees kasutatavate kõvaketaste parameetritega. Kriitiline on siinjuures lisaks ka töökindlus, vastupidavus. Windowsi paigaldis käib tööolukorras üsna tihedasti kettale kirjutamas ja sealt lugemas. Väliste kõvaketaste korpuses on pahatihti päris tavaline (aga odava seadme puhul ka pahatihti odav ja aeglane) kõvaketta seade. Sarnane või päris sama, mis arvuti “kõhus”, sellised kõvaketaste jaoks ei ole need kirjutamise ja lugemise korrad midagi hullu ja erakordset. Mida tavainimene aga tihti ei tea, on asjaolu, et “mälupulkade” kirjutamiste arv on loetud, igale sealsele mäluplokile on võimalik kirjutada suurusjärgus miljon korda. See on päris suur arv, kui seda seadet kasutada failide talletamiseks või ühest arvutis teise kopeerimiseks ja nii püsib see seade töökorras enamasti mitu aastat. Kui samal “pulgal” käitada aktiivselt Windowsi  (või ka tegelikult pea iga muu operatsioonisüsteemi) paigaldist, siis on lugu ilmselt mõnevõrra kurvem. Ühel ilusal päeval, juhtub kole asi ja see seade on katki; tavaliselt juhtub see varem, kui oodata oskaks, ning lisaks veel ka kõige ebasobivamal ajahetkel. Windows To Go toetusega riistvara korral garanteerib tootja selle oodatava tööea arvestades sellega, et seda seadet kasutatakse Windowsi käitamiseks. Nagu eelnevas postituses öeldud: sisuliselt on tegemist väikese korpusega SSD kõvaketastega.

Turvalisus

Omaette küsimus on kõige selle juures veel turvalisus: on USB mäluseade hea väike asi, mida kaotada. Samas võib Windowsi paigaldis sisaldada tundlike andmeid. Tavatsen oma koolitatavatele ja tudengitele öelda, et Windowsi turvamine on lihtne siis, kui see töötab. Enamik Windowsi turvamiseks vajalike tehnoloogiaid on efektiivsed ainult siis, kui need töötavad :) Passiivseks kaitsmiseks on vajalik mäluseade krüpteerida ning siin on Microsoftil olemas täiesti aktsepteeritav lahendus BitLocker-i näol. Samas on tavapäraselt BitLockeri kasutamiseks tarvilik TPM (Trusted Platform Module) kasutamisvõimalus, Windows To Go puhul BitLocker TPM moodulit ei kasuta. Kuna eeldatavalt kasutatakse Windows To Go-d arvutil, mille üle puudub kontroll (kasutaja koduarvuti, avalikuks kasutuseks arvuti jne), siis on üsna suur oht, et see arvuti võib olla nakatunud erineva pahavaraga. Seoses sellega tekib ka oht, et arvutis võib see pahavara rännata ka Windows To Go paigaldisse. Seepärast on vaikimisi Windows To Go poliitika määratud selliselt, et arvuti tegelikule kõvakettale ligipääs puudub. Seda on võimalik küll muuta, aga vaikimisi on tungivalt soovitatav kasutada.

Kuna USB mäluseade on arvuti küljest üsna lihtne kogemata lahti ühendada, siis ka selle võimalusega pidid Windowsi arendajad arvestama. Tuleb tõdeda, et nad said selle võimaliku mure lahendamisega (juba ette) hakkama. Kui kasuta eemaldab USB mäluseadme, millel töötab Windows To Go, ekslikult ajal, kui Windows on töös, siis külmutatakse kogu käimasolev sessioon. Kui nüüd USB mäluseade arvuti külge 60 sekundi jooksul tagasi ühendada, siis kogu töö jätkub ja Windows töötab edasi (tõsi, Windows kurjustab veidi kasutajaga ja kurdab, et nii pole ilus teha). Juhul, kui USB seadet minuti jooksul arvutiga uuesti ei ühendata, siis toimub arvuti taaskäivitus ja alglaaditakse arvuti sisemisele kõvakettale paigaldatud operatsioonisüsteem.

Kokkuvõtteks

Need on ainult mõned tehnilised täiendused ja muudatused, mis olid vajalikud selleks, et Windows To Go saaks sündida. Kokkuvõttes võib öelda, et nüüd on need olemas ja tehtud ning üldjuhul tehniline lahendus takistuseks ei saa. Inimene on aga … inimene, aga sellest juba järgmises postituses.

Windows To Go ja seadmed

KingstonWTG

Ehh… pärast pikka vaikimist tuleb vist jälle kirjutama hakata. Tegelikult on uudis veidi juba vana, kuid ilmselt paljudele siiski uudse maiguga. Lugu lihtne: Microsoft on sertifitseerinud hulga USB seadmeid, mis on Windows To Go tehnoloogia kasutamiseks sobivad ning osa neist on õnneks ka eestimaalastele kättesaadavad.

Hetkel on nimekirjas viie tootja seitse seadet, kuid ajapikku tuleb neile ilmselt märgatavalt lisa. Windows To Go võimelised seadmed on tehniliste näitajate poolest tõelised staarid ning kindlasti on nende omamisel oma võlu ka ilma Windows To Go funktsionaalsust tarbimata.

Eestis on minule teadaolevalt võimalik neist hankida vähemalt kolme toodet, kuid samas on ilmselt loomingulise lähenemise abil võimalik enamik ülejäänutest samuti Maarjamaale tarida.

Värsked staarid

Windows To Go võimeliste seadmete nimekiri on esiti üsna lühikene proosalisel põhjusel: nõutav on tänases mõttes väga suur USB seadme võimekus. Reaalsuses tähendab see USB 3.0 tuge, suurt lugemis- ja kirjutamiskiirust, lubatud I/O operatsiooni suurt hulka sekundis (I/O ops per sec) ning loomulikult pikka garanteeritud eluiga. Eluea küsimus on siinkohal vast kõige kriitilisem, sest operatsioonide hulk on märgatavalt suurem tavapärasest mälupulga kasutusest.

Kuid värsked staarid on:

Neist esimesed kuus on sisuliselt mälupulga korpusesse surutud SSD kettad ning viimane esmapilgul üsna tavaline väline 2.5” kõvaketas. Minul endal on taskus hetkel kaks Kingston DataTraveler Workspace for Windows To Go seadet ja pean ütlema, et olen vägagi positiivselt üllatunud: reaalne lugemiskiirus on olnud tõesti 150-200 MB/s ja kirjutamisel on näidanud need seadmed keskmiselt sarnast suurusjärku jäävat nobedust. Windows To Go töötab selliselt, et vahet tavakettal (minu puhul  Crucial m4) töötava Windowsiga märgata ei ole.

Hetkel Eestist kättesaadavad siis järgmised tooted:

Täpsem info: http://bit.ly/ZcqSLo

Windows Media Center Windows 8-le, tasuta

Windows_Media_Center_Logo

Ehh… et kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis Windows 7-l oli see toode tasuta kaasas, kui minu vana mälu mind ei peta, siis vähemalt Home Premium versioonist alates. Windows 8-l ei ole aga meediakeskust enam kõhus, on eraldi lisapakk, mis sobib vaid Windows 8 Pro-le. Kuid seda lisapakki pakub Microsoft nüüd 31. jaanuarini tasuta. Pakkumine ise siin: http://bit.ly/StbXbu.

Oota hetkeks. Kõik teie, kes te kasutate Windows 8 versiooni ja soovite kasutada Windows Media Center-t, peate oma Windows 8 kõigepealt nüüd Windows 8 Pro-ks tegema ja alles siis saab sinna paigaldada Windows Media Center lisapaki (ametlik nimi ongi Windows 8 Media Center Pack). Kuni 31. augustini on sellelegi olemas eripakkumine ($39.99).

Kui Sul veel ei ole Windows 8-t arvutis, siis tegelikult on Sul kuni 31.augustini võimalik see endale ka versiooniuuendusena hankida, sama raha eest, mis Windows 8 –> Windows 8 Pro uuendus, ainus eeltingimus on see, et Sinu arvutis töötab Windows 7, Windows Vista või Windows XP SP3. Lähen info selle pakkumise kohta: http://bit.ly/RJ14oN.

Tasuta e-raamat Windows 8-st, adminnidele

win8itproEhh… vahelduseks on nüüd hakanud üht-teist tilkuma ka IT Pro valdkonna esindajatele.Niisiis on 150 leheküljeline raamat tasuta jagamisel, allalaadida saab selle siit. Tegemist on väga asise, kuid lühikese ülevaatega Windows 8 võimekustest ning haldusvahenditest. Kiirelt käiakse üle haldustegevused, paigaldus, süsteemitaaste ja rakenduste paigaldus. Samas saab tegelikult ka aimu, kuidas ja miks seda uut kasutajaliidest kasutada tuleks.

Tegelikult on veebis juba hulgaliselt infot liikvel, amtliku info leiab enamasti sellest portaalist, mis asub aadrssil http://bit.ly/T0KUpd.

Windows Phone 8–viimane osa tervikust

wp8-1Ehh… Windows Phone 8 on justkui viimane tükk, mis nüüd paika sai, eile (Eestis vist küll juba üleeile). Olles üdini aus: Windows Phone seniste kasutajate jaoks ei ole selles tootes midagi nii karjuvalt uut. Üsna äratuntavalt WP, vana ja tuttav, mõned uued trikid ka ära õppinud. Selliselt mõttelt tabasin ma end, uusi Windowsi telefone näppides. Kuid nagu elis tihti, oli esimene mulje see, mis ainult jäämäe tippu tabas. Lühidalt: uus ja põnev on see, et tänaseks on kõik Windowsi nime kandvad tooted ehitatud Windows NT tuumale, kõik need tooted on ühe ja sama südamega. Tuum on operatsioonisüsteemi see osa, mis tegeleb riistvara võimekuse haldusega.

Plavormi uuestisündwp8-2

Kui nüüd mõelda, mida võib tegelikkuses tähendada ühe operatsioonisüsteemi tuuma vahetus, siis ilmselt tähendab see algusest alustamist, uuestisündi. Siit ka siis ilmne põhjus, miks vanemad (loe: Windows Phone 7.5) seadmed versiooniuuendusest osa ei saa. Väga julge ja riskantne otsus.
Miks see kõik nii oluline on? Rakenduste arendajatel nüüd kindlus, et see platvorm on jätkusuutlik: kui Microsoft peaks ühel päeval Windows NT hülgama, siis väga suure tõenäosusega eelneb sellele pikk üleminekuperiood ning selle tagajärjel on omamoodi siis kummuli kogu Microsoftiga seotud maailm.
Kas see tähendab ka seda, et Windows 8 jaoks loodud programmid töötavad kõik ka telefonil? Kahjuks ei - seadmed on selleks liialt erineva eesmärgi ja võimekusega. Telefoni kasutavad inimesed siiski erinevalt ja tihti ka teisel eesmärgil, kui arvutit. Rakenduste käitumisloogika ja telefoni enda kasutajaliides on erinev. Telefoni aku on väiksem ja see väike aku võiks vähemalt päeva-kaks lubamata telefoni ka laadimata kasutada. Ühesõnaga on siin suur hulk põhjuseid, miks see võimalik, ega ka mõistlik, ei ole.
Samas võimaldab "suure Windowsiga" ühine süda ja sarnane võimekustekomplekt Windows 8 jaoks loodud rakendusi lihtsalt Windows Phone 8 jaoks sobivaks muuta. Microsofti sõnum arendajatele ongi siinkohal lihtne: loo üks, muuda natukene ja saa kaks. Lihtsaks teeb selle ka see, et kasutajaliidese loomise vahendid ja tehonoolgiad on nüüd samad: olgu see siis Windows või Windowsi telefon; on ainult üks Windows.

Windowsi kasutaja

wp8-4Olgem siinkohal ausad: kasutajat ilmselt ei huvita, milline tuum on tema telefoni operatsioonisüsteemi kõhus (kui jätta kõrvale minu ja Kaku sugused usuhullud). Kasutajat huvitab vaid see, et telefon oleks mugav, vajalikud rakendused oleks olemas, telefonil oleks hea kaamera ja mõningal määral ka see, et telefon oleks edevam kui naabril (või siis vähemalt Apple toodang). Mõned neist nõudmistest on Windows Phone telefonidel olnud juba täidetud, mõned on nüüd täidetud, mõned saavad lähiajal täidetud ja mõningad jäävad kahjuks täitmatuks.
Tunnen suurt hulka Windows Phone kasutajaid, isegi suuremat hulka Androidi kasutajaid ja kahjuks ka mõnda õunatelefoni kasutajat. Minu kuuldes ei ole keegi neist julgenud väita, et Windows Phone on ebamugav. On leitud küll üks ja teine puuduv funktsionaalsus, leitud et üks või teine tegevus võiks olla teisiti tehtav, kuid üldiselt on arvatud, et tegemist on kiire ja väga korraliku operatsioonisüsteemiga. Mul on hea meel öelda, et nii palju kui mul on õnnestunud Windows Phone 8 telefone kasutada, on need kõik olnud kiired ja meeldivad seadmed. Endiselt on tegemist mugava, kiire ja korraliku operatsioonisüsteemiga.

Rakendused

Wp8-5Täna on, Microsofti sõnul, Windows Phone rakendusi rakenduste poes enam kui 120 000, mis on suurepärane tulemus niilühikese ajaperioodi jooksul. Ainus negatiivne asjaolu siinjuures on see, et konkureerivatel platvormidel on rakendusi kordades rohkem. Microsofti vastus siinjuures on olnud, et 50-st populaarseimast on nende platvormil olemas 46. Neli veel minna.
Tegelikkuses on olukord veidi keerulisem ja Microsoft teab seda. Tegelikult on olukord olnud suisa jabur: kasutajad ütlevad, et kasutaks küll, kui vaid rakendusi oleks, rakenduste arendajad omakorda, et küll arendaks, kui vaid kasutajaid oleks, kellele müüa. Kui tänaseni on Microsoftil rakenduste loojatele pakkuda turuna vaid üsna tagasihoidliku hulka kasutajaid, siis nüüd on olukord täielikult muutunud.
Nelja päevaga on müüdud enam kui 4 miljonit Windows 8 koopiat. Isegi väga tagsihoidlike hinnangute kohaselt võib arvatakse, et Windows 8 hiljemalt aasta pärast räägime me vähemalt sajast miljonist Windows 8 kasutajast ja nüüdsest töötab kogu Windowsi kasutajaskond selle heaks, et arendajatel oleks huvi luua rakendusi platvormile, mida kasutab ka Windows Phone 8. See on see, mida Microsofti telefoniplatvorm õidepuhkemiseks on vajanud. Ja need rakendused tulevad.
 

Telefonid

wp8-3Tänaseks on oma Windows Phone 8 mudelid tootmisküpseks saanud vähemalt sellised suurtootjad nagu HTC, Samsung ja loomulikult ka Nokia. Mudelid on teada ning novembri jooksul turul kättesaadavad. Neist vähemalt osadele on külge kruvitud ka korralik kaamera.
Tootjaid on kuuldustekohaselt liitumas senisest enam ja uus platvorm senisest paindlikum.
Nii on uued mudelid nüüd tihti mälukaardi lisamisvõimalusega, protessorid mitmetuumalised, ekraani suuremad ja parema lahutusvõimega. Ei midagi väga ainukordset, kuid omanäolised, kordumatud ja senisest võimsamad ning ka värvilisemad.

 

Mis puudu jääb?

Esmapilgul midagi, kõik on olemas, ilusas pakendis ning korralikult töötav. Kuid siiski:

  • Androidi fännidele jääb nende argumentatsioon – mina isiklikult ei usu, et tuleb aeg, kus Windows Phone platvormil ise kõike muuta ja kruttida saab, kuid selles versioonis see kohe kindlasti võimalik ei ole
  • Apple fännidele jääb nende argumentatsioon – ei ole Apple, ei ole õunalogo, Microsoft ja telefonitootjad lihtsalt ei tohi neid telefone täpselt iTelefoni moodi teha

Jääb vaid loota, et rakenduste kasvav tulv muudab kasutajate valikuid ning kui see ei aita, siis tuleb kasutajad reklaamiga lihtsalt tappa. Seda viimast lubas Steve Ballmer ju nii kui nii teha.

Ja hakkabki pihta: //Build 2012

Ehh… juht hetkel koguneb rahvas, et hakata kuulama //Build avakõnet. Püüan seda siis hea inimeste abiga ka reaalajas siin kajastada.

20121030 BuildKeynote2 00420121030 BuildKeynote2 008

Autorist

Minu sügavam huvi Microsofti toodete ja tehnoloogiate vastu sai alguse 2006. aastal, kui tehtud sai esimene Microsofti sertifikaadieksam. Nüüd on kabinetiseinal juba enam kui 20 erinevat administreerimise ja tarkvaraarenduse valdkonna tunnistust. Täna olen MVP Windows Expert: IT Pro kategoorias ja töötan Rootsis tarkvara teenusena pakkuvas ettevõttes infrastruktuuri juhina. 

Month List